Seoses töövõimereformiga muutus 2016. aastast rehabilitatsiooniteenuse korraldus.

Teenus jaguneb  sotsiaalseks ja tööalaseks rehabilitatsiooniks.
Sotsiaalse rehabilitatsiooni eesmärk on saavutada võimalikult iseseisvalt elamine, võimetekohase hariduse ja tööks vajalike kompetentside omandamine, võimetekohane osalemine ühiskonnaelus, eelduste loomine võimetekohasele tööle asumiseks.
Tööalase rehabilitatsiooni eesmärk on tõsta inimese töövõimet ja pakkuda talle paremat võimalust hakkama saamiseks tööturul. Näiteks vajate abi liikumisoskuse parandamisel, abivahendi kasutama õppmisel, psühholoogiliste probleemide lahendamisel. Samuti on võimalik saada abi inimestelt, kellel on endal samasuguseid puudest tulenevaid kogemusi peres.

​Sotsiaalse rehabilitatsiooni teenust korraldab Sotsiaalkindlustusamet ja  tööalase rehabilitatsiooni teenuse saamist korraldab Töötukassa.

Seoses REHABILITATSIOONIGA pakume järgmisi teenuseid:

• rehabilitatsioonivajaduse hindamine ja rehabilitatsiooni planeerimine
• rehabilitatsiooniplaani täitmise juhendamine
• rehabilitatsiooniplaani täiendamine ja tulemuste hindamine
• füsioterapeudi individuaal-, grupi- ja perenõustamine
• loovterapeudi individuaal-, grupi- ja perenõustamine
• sotsiaaltöötaja individuaal-, grupi- ja perenõustamine
• eripedagoogi individuaal-, grupi- ja perenõustamine
• psühholoogi individuaal-, grupi- ja perenõustamine
• logopeedi individuaal-, grupi- ja perenõustamine
• tegevusterapeudi individuaal-, grupi- ja perenõustamine
• kogemusnõustaja individuaal-, grupi- ja perenõustamine
• õe individuaal- ja perenõustamine

Esmakordselt rehabilitatsiooniteenusele tulles koostatakse lapsele vanuses 0-16 eluaastat (vajadusel pereliikmete osavõtul) isiklik rehabilitatsiooniplaan.

Mis on rehabilitatsiooniplaan?

Rehabilitatsiooniplaan on isiku enda või tema seadusliku esindaja aktiivsel osalemisel koostatud kirjalik dokument. 
Selles antakse hinnang isiku tegevusvõimele, kõrvalabi, juhendamise või järelevalve vajadusele. Samuti tuuakse ära isiku iseseisvaks toimetulekuks ja sotsiaalseks kaasatuseks vajalikud tegevused.

Kelle poolt koostatakse rehabilitatsiooniplaan?

Reh. plaan koostatakse meeskonna poolt, mis on vähemalt 3-liikmeline, sh alati sotsiaaltöötaja. Vastavalt isiku vajadustele tuleb meeskonna liikmete arvu suurendada. Rehabilitatsiooniplaani koostamisel kaasatakse vastavalt isiku vajadustele järgmised spetsialistid:

• alaealine – alati eripedagoog
• nägemis-, kuulmis-, kõnehäirega või vaimse alaarenguga isik – alati eripedagoog, logopeed või tegevusterapeut
• liikumispuudega isik – alati füsioterapeut või tegevusterapeut

Erinevad spetsialistid hindavad teie toimetulekut, tegevusvõimet ja erinevate teenuste vajadust. Ühiselt püsitatakse eesmärk, mida ja kuidas muuta ning koostatakse tegevuskava. Tegevuskavasse pannakse kirja teile vajalikud teenused ja soovitused, mida saate järgida, et oma edasist toimetulekut parandada.

Mis meetoditega hindavad erinevad eriala spetsialistid isikut rehabilitatsiooniplaani tegemisel?

Seisundi ja tegevusvõime ning sellest tuleneva kõrvalabi, juhendamise ja järelevalve ning muu toetuse vajaduse hindamine.

• Sotsiaaltöötaja – uurib ja hindab kliendi sotsiaalset toimetulekut ning suhteid sotsiaalvõrgustikus Meetodid: vestlus, anketeerimine, vaatlus
• Psühholoog – uurib ja hindab kliendi arenguperspektiive psühholoogilisest vaatenurgast. Meetodid: vestlus, vaatlus, testimine
• Eripedagoog – uurib ja hindab kliendi eriõpetuslikke vajadusi seoses õppetööga. Meetodid: vestlus, vaatlus, küsimustikud, uurimisharjutused, praktilised tööd
• Füsioterapeut – uurib ja hindab kliendi füüsilist tegevusvõimet õppe- ja tööprotsessi füüsilise keskkonna seisukohalt. Meetodid: füsioterapeutilised hindamismeetodid
• Loovterapeut –uurib ja hindab klienti loomingulise käitumise ja/või kunstipõhiste hindamismeetodite kaudu. Uuritu põhjal kirjeldab kliendi tervislikku seisundit, elusituatsiooni ja toimetulekut ning hindab loovteraapia vajadust/sobivust ja määratleb sekkumistasandi. 

Rehabilitatsiooniplaani koostamisel hinnatakse erinevate teenuste vajadust terviklikult, st lisaks rehabilitatsiooniteenustele võidakse teile soovitada ka teisi teenuseid, näiteks:

• sotsiaalteenuseid (lapsehoiuteenus, koduhooldusteenus, isikliku abistaja teenus jm). Sotsiaalteenuseid osutatakse kohaliku omavalitsuse poolt ja nende saamiseks pöörduge omavalisuse sotsiaaltöötaja poole.
• raviteenuseid (nt. taastusravi, hooldusravi jm) Raviteenuste saamiseks peate pöörduma kas perearsti või eriarsti poole. Taastusravi ega sanatoorse ravi teenuseid rehabilitatsiooniteenuse raames ei osutata
• haridusvaldkonna teenuseid (logopeediline abi, eripedagoogi abi) osutatakse lasteaia või kooli poolt. Konsulteerige oma lapse kasvataja või õpetajaga.

Lisainfo sotsiaalse rehabilitatsiooniteenuse kohta siit: http://www.sotsiaalkindlustusamet.ee/rehabilitatsiooniteenus-5/
Lisainfo tööalase rehabilitatsiooni kohta siit: https://www.tootukassa.ee/content/toovoimereform/tooalane-rehabilitatsioon