Rehabilitatsiooniteenuste taotlemise peamiseks põhjuseks on lapse arengu mahajäämus. Sageli pöörduvad meie poole vanemad, kelle laste kõne ei ole eakohane ning see takistab omakorda sotsiaalset suhtlust nii lasteaias kui varases koolieas. Kuna sotsiaalne rehabilitatsioon on kompleksteenus, vähemalt kahe teenuse vajadus, siis ainuüksi logopeed ei tee ühestki lapsest kõnelejat. Logopeed annab nö vahendi suhtlemiseks sh alternatiivkommunikatsioonivahendi. Selleks, et lapse kõne ja suhtlusoskus saab areneda, on vajalik lisaks logopeedile lisada teiste spetsialistide teenuseid. Ka loovteraapia (nii visuaalkunsti- muusika- kui ka liikumis-ja tantsuteraapia) toetab lapse eneseväljenduse arengut. Oluline on ka koostöö kodu ning haridusasutusega. Enamus ajast oma päevast veedab laps kas lasteaias või koolis. Seetõttu on soovitav rehabilitatsiooniteenuste eesmärke tutvustada ka võrgustikuliikmetele (kodu, kool, lasteaed, kohalik omavalitsus, perearst jne), et koos toetada last. Pere toetamine ja jõustamine on üks tähtsamaid eesmärke: laps üksi ei taastu ega parane ja omanda oskuseid. Seega rehabilitatsiooniteenused ei ole üksnes kõnearendus, vaid hõlmab endas tööd lapsevanemaga ja teiste lähivõrgustiku liikmetega.
ABIVAJAV LAPS JA SRT (sotsiaalne rehabilitatsioon)
SRT teenuse saamiseks ei pea tingimata olema määratud puuet. Võimalik on teenuste saamiseks taotleda abivajava lapse sotsiaalset rehabilitatsiooni. Selleks on vajalik kohaliku omavalitsuse lastekaitse spetsialisti poolt koostatud juhtumiplaani, mille alusel taotletakse sotsiaalkindlustusametist suunamine. Oluline on siinkohal see, et laps peab olema osalenud lasteaias või koolis (sotsiaalses keskkonnas), ehk et kodusele lapsele pole võimalik nimetaud teenuseid taotleda.
Sotsiaalkindlustusamet koostöös Sotsiaalse Innovatsiooni Laboriga korraldab septembrist novembrini teenuste disaini töötoa, kus osaleb ka MTÜ Keila RK. Milliseks teenused täpsemalt kujunevad, sellest jagame infot juba talvises uudiskirjas.
OLULINE – veelkord meenutuseks:
- Kui lapsel lõpeb rehabilitatsiooniplaan ning soovite koostada korduvplaani, siis selleks ei pea pöörduma SKA-sse. Reeglina jälgime, millal Teie lapse plaani kehtivus lõpeb ning teavitame Teid ja pakume korduvplaani koostamiseks aega.
- Kui lapsel lõpeb SRT riiklik rahastuse ülevõtmise otsus, siis selleks on vajalik täita avaldus ning saata see digitaalselt allkirjastatult aadressile info@sotsiaalkindlustusamet.ee. Anname reeglina sellest Teile ka teada. Riiklik rahastuse otsus kehtib 2 aastat ning selle lõppemisel ei saa osutada teenust.
- Kui lapsel on puude kehtivusaeg lõppenud, kuid SRT riiklik rahastuse otsus ja rehabilitatsiooniplaan kehtivad, saab teenustel edasi osaleda.
Kõik eelnevalt kirjeldatud tähtajad on märgitud ka rehabilitatsiooniplaanis.
Janne Sirel, rehabilitatsioonispetsialist