Mida hirmu puhul karta?
Parem karta, kui kahetseda, õpetab Eesti vanasõna. Ometi näitavad mitmed adekvaatsed ja põhjalikud uuringud hoopis vastupidist – inimesed kipuvad hilisemas elus pigem taga kahetsema neid asju, mis omal ajal hirmu tõttu omal ajal tegemata jäid.
Vikipeedia sõnul on hirm tundmus, mis tekib olendi turvalisust ähvardava olukorra puhul, kui ei teata, kuidas ohust pääseda või paistab, et enda turvalisust ei saagi tagada.
Iga normaalne inimene on oma elu jooksul tundnud hirmu. Olgu siis enda või oma lähedaste pärast. Enamikku meist on juba lapsepõlvest alates hirmutatud, et kui me ühel või teisel viisil korralikult ei käitu, siis on sellel negatiivsed või ettearvamatud tagajärjed. Ehkki selline hirmutamine on lapse käitumise mõjutamisel efektiivne, tuleb sellega ettevaatlik olla, sest tundlikumale natuurile võib selle meetodi liigne kasutamine vajutada pitseri kogu eluks.
Üldjuhul on hirm inimese elus normaalne nähtus, mis aitab kaasa meie enesesäilitamisele. Seda aga juhul, kui on tegemist ratsionaalse hirmuga, mille põhjust me adume ning millega me oleme suutelised võitlema. Irratsionaalseks muutunud hirm aga väljub kontrolli alt ning hakkab seeläbi kahjustama meie tavaelu. Uute ja ennenägematute olukordadega (nt pandeemia) kaasnev teadmatus võib aga kergelt meie hirmu kammitsatest vabastada ning tekitada tõsiseid ärevushäireid, mis segavad oluliselt nii meie eraelu kui ka tööd ning mis ilma spetsialisti sekkumiseta võivad aja jooksul tekitada elumuutvaid tagajärgi.
Tõhusaim vahend irratsionaalse hirmuga võitlemiseks on muidugi piisav enesekontroll, mis meie mõtted ja emotsioonid vaos hoiab. Kui aga ärevus juba kohal on, siis tähendab see, et kontroll on kadumas või juba kadunud. Sellises situatsioonis aitab mõtted ja emotsioonid taas kindlatele rööbastele tuua ainult asjatundjate abi. Kõige hullem on see, kui inimene jääb oma ärevuse ja hirmudega üksi.
Tagasi tervise juurde läbi teraapia
Kui hirm ja ärevus on viinud märgatava töövõime ja seeläbi ka elukvaliteedi languseni või on kriisiga kaasnenud töökaotus endaga toonud need endaga kaasa, siis leiab abi erinevatest teraapiatest. Teraapiad aitavad inimesed võtta tagasi kontroll oma mõtete ja emotsioonide üle. Oma ala ekspertide juhendamisel ja läbiproovitud meetodeid kasutades saavutatakse läbi korrastatud mõtlemise ning tulemusliku metoodika oma elus taas tasakaal ning taastatakse töövõime.
Keila Teraapiakeskus koostöös Töötukassaga pakub juba aastaid tööalast rehabilitatsiooniteenust kõigile, kelle töövõime on erinevatel põhjustel langenud või kes vajavad vaimset tuge peale töökoha kaotust. Kui sa oled tööealine õppur/üliõpilane, töötaja, ettevõtja või registreeritud töötu ning sul on tuvastatud vähenenud töövõime, siis on sul õigus taotleda läbi Töötukassa Sotsiaalkindlustusametist rahastust sinu tööalaseks rehabilitatsiooniks. Tööalane rehabilitatsioon on mõeldud inimestele, kellel on puude või haiguse tõttu erinevaid takistusi ja kes vajavad seetõttu tööle asumiseks või töötamise jätkamiseks erinevate spetsialistide ehk rehabilitatsioonimeeskonna abi.
Tööalast rehabilitatsiooni võib olla vaja psühholoogiliste probleemide lahendamiseks, liikumisoskuste või kõne parandamiseks, abivahendite kasutama õppimiseks. Samuti võimaldab nõustamine leida motivatsiooni ja suurendada enesekindlust, õppida puude või haigusega igapäevaselt toime tulema. Vajadusel aitab rehabilitatsioonimeeskond sul tööellu sisse elada, nõustades tööandjat, kuidas korraldada tööd sobivamaks või muuta töökeskkonda kohasemaks. Kokkuvõtlikult valmistab tööalane rehabilitatsioon sind ette tööeluks ning toetab su tööleasumist või töötamist.
Teraapiakeskus pakub teenustena psühholoogilist ja kogemusnõustamist, loovteraapiaid, füsioteraapiat alates lastest kuni eakateni välja. Nelja tegevusaasta jooksul oleme aidanud lahendada psühholoogilisi ärevusprobleeme, nõustanud inimesi abivahendite kasutamisel, toetanud liikumisoskusi, õpetanud õendusteenuse toel oma haigusega igapäevaselt toime tulema jms. Teraapiakeskuses pakuvad rehabilitatsiooniteenust ainult Sotsiaalkindlustusameti tegevusloaga registreeritud teenuseosutajad.
Mida teha?
Tööalase rehabilitatsiooni jaoks teraapia kasutamiseks võta esmalt ühendust Töötukassa esindajaga, kes suunab su edasi juhtumikorraldaja juurde. Juhtumikorraldaja hindab sinu teenusevajadust ning seejärel lepite juba ühiselt kokku rehabilitatsiooni eesmärgi. Kui sobiv teenuseosutaja on väljavalitud, siis lepid juba temaga kokku rehabilitatsiooniprogrammis osalemise ja täpse tegevuskava. Seejärel kinnitab tegevuskava töötukassa ning sinu tööalase rehabilitatsiooni teenus võib alata. Kui oled end registreerinud töötuna, siis makstakse sulle rehabilitatsiooniteenuse osalemisel ka sõitu- ja majutustoetust.
Oluline on võimaluse korral mitte oodata probleemide ägenemist, vaid kasutada erinevaid teraapiaid juba ennetavalt. Keila Teraapiakeskus pakub väga laial skaalal erinevaid teraapiaid, millest on abi nii psühholoogiliste kui ka füüsiliste vaeguste puhul. Need aitavad ka keerulistel aegadel hoida vaimu värske ning elavana.
Kadri Tomera